1. Saamerdama

Keel on inimesele omane kompleksne suhtlussüsteem, mille dünaamiline osa on släng. Just släng on see, mis hoiab keele värskena ja uuendab keelt selle orgaanilises arenguprotsessis. Meile omane ja loogilisena tunduv släng kinnistub keeles ja saab ajapikku traditsioonilise sõnavara osaks palju suurema tõenäosusega, kui mehhaaniliselt meie leksikoni lisatavad uudissõnad.

Släng võib olla regionaalne, aga väga tihti ka omane mitte kindlale geograafilisele alale, vaid konkreetsele subkultuurile. Nii on teatud slängisõnad levinud näiteks Tallinnas ja erinvad Pärnus kasutusel olevatest väljenditest. Teisalt on spetsiifiline slängikasutus omane näiteks lumelauduritele, arvutimänguritele või muusikutele. Sellele vaatamata levivad paljud slängisõnad väljapoole oma tekkepaika või sotsiaalset gruppi ning saavad üldtunnustatuks kogu keeleruumis.

Slängi teket indutseerib keele kokkupuude teiste keeltega. Just seepärast on eesti keeles palju laenslängi inglise ja vene keelest.

Sageli aitab slängisõna oma mõtet täpsemini, arusaadavamalt või värvikamalt vestluskaaslasele kommunikeerida, mistõttu on intiimsete seltskondade slängikasutus märksa ohtram, kui suuremate sotsiaalsete gruppide oma.

Släng leiab palju kasutust tabude kirjeldamisel, mille puhul traditsionaalne keelekasutus on sageli vaene. Seetõttu on släng eriti mahlane vägivalla, kuritegevuse ja seksi kontekstis.

Mida mingi släng tähendab? Kes on rahaboss? Kes või mis on tups? Nendele ja paljudele teistele slängisõnadele leiad definitsiooni slang.ee andmebaasist.